Uudised - Eesti Maanteetranspordi Liit

Autoettevõtete Liidust saab Eesti Maanteetranspordi Liit

autoliit — Tue, 28 Jul 2026 08:51:16 +0000

Autoettevõtete Liidu üldkogu otsustas muuta organisatsiooni nime ning uuendada liidu juhtimisstruktuuri. Liidu uus nimi on Eesti Maanteetranspordi Liit.

Enam kui 35 tegevusaasta jooksul on liit kinnistanud oma rolli Eesti maanteetranspordi valdkonna esindusorganisatsioonina, koondades kauba-, sõitjate- ja taksoveo, koolituse ning teiste maanteetranspordiga seotud ettevõtete huve. Senine nimi ei kirjeldanud kaasajal enam piisavalt selgelt liidu tegevusvaldkonda – mõiste „autoettevõte“ on muutunud mitmetähenduslikuks ega toonud avalikkusele, koostööpartneritele ega poliitikakujundajatele üheselt esile liidu tegelikku rolli maanteetranspordis.

Uus nimi kirjeldab täpselt liidu liikmeskonda ja tegevusvaldkonda – kaubavedu, sõitjatevedu, taksovedu ning nendega seotud tugiteenuseid. Oluline on rõhutada, et nime muutmine ei mõjuta liidu õiguslikku järjepidevust, eesmärke ega tegevuse sisu. Tegemist on organisatsiooni identiteedi ajakohastamisega.

„Uus nimi teeb üheselt selgeks, kes me oleme ja mille eest seisame. Maanteetransport kirjeldab liidu liikmeks olevate ettevõtete igapäevatööd, milleks on inimeste ja kaupade vedu ning seda toetavad teenused. Meie eesmärgid ja töö sisu jäävad samaks, ajakohastame üksnes oma identiteedi,“ ütles liidu juhatuse liige ja tegevjuht Kersten Kattai.

Liidu üldkogu otsustas uuendada ka liidu juhtimismudelit. Senine juhatuse-tegevjuhi mudel asendati üldkogu-nõukogu-juhatuse mudeliga, mille tulemusena senine juhatus muutus nõukoguks, mis vastutab liidu strateegilise juhtimise ja järelevalve eest, ning liidu igapäevast tegevust juhib ja liitu esindab juhatus.

Uus mudel muudab liidu juhtimise paindlikumaks ja operatiivsemaks ning ühtlustab liidu juhtimisstruktuuri teiste erialaliitudega.

„Nõukogu-juhatuse mudel annab liidule paindlikkuse, mida kaasaegne esindustöö eeldab. Strateegilised otsused ja järelevalve jäävad nõukogule, igapäevatöö saab aga operatiivsemaks,“ ütles Kersten Kattai.

Üldkogu valis liidule uue nõukogu. Nõukogu esimeheks valiti Andrei Mändla (AS GoBus).

Senisest juhatusest jätkavad nõukogus Mart Raamat (AS Sebe), Indrek Halliste (AS Hansabuss), Andrus Laul (OÜ Alonewolf / OÜ Stonewolf), Meelis Lippe (AS KaroTrans), Kaupo Nõmmemees (OÜ Vikingmodum) ja Ago Vingissar (OÜ Prenton).

Uute liikmetena valiti nõukokku: Tiit Isop (AS Forus Takso), Jarmo Randmaa (AS Baltic Agro) ja Eiki Eilo (OÜ Tõnu Eiki Transport).

„Uue nõukogu koosseis katab senisest laiemalt liidu liikmeskonda ja maanteetranspordi valdkonda. Lisaks bussi- ja kaubaveole on nüüd nõukogus tugevalt esindatud ka puisteainete vedu ja taksovedu. Nii saame sektori eri suundade huve tasakaalustatult esindada ja liitu edasi arendada,“ ütles nõukogu esimees Andrei Mändla.

Juhatus

Liidu juhatuse liikmeks kinnitati senine tegevjuht Kersten Kattai, kes juhib liidu igapäevast tegevust ja esindab liitu.

Eesti Maanteetranspordi Liit (endise nimega Autoettevõtete Liit) on 1990. aastal asutatud üleriigiline maanteetranspordi vedajate huvikaitse organisatsioon, mis koondab liikmete ühishuvi ja esindab seda suhetes riigiasutuste, poliitikute ja teiste osapooltega. Liidu liikmeteks on veose- ja sõitjateveo ettevõtted ning veondust toetavaid teenuseid pakkuvad ettevõtted (nt koolitus, kütus, remont jt). Liidul on hetkeseisuga 56 liiget, kelle käsutuses on u 2100 veokit-bussi, kes annavad tööd 6000 inimesele ja kelle aastakäive kokku on üle 1,7 miljardi euro.

Allikad:

Autoettevõtete Liidu üldkogu otsused, 15.06.2026
Nime muutmise ja põhikirja muutmise otsuse eelnõu
Uue nõukogu ja juhatuse koosseis, üldkogu 15.06.2026

Read more at Eesti Maanteetranspordi Liit

Transpordi Ametiühing ja Autoettevõtete Liit sõlmisid sõitjateveo üldtöökokkuleppe muudatused

Autoettevõtete Liit — Tue, 19 May 2026 20:59:22 +0000

Transpordi Ametiühing ja Autoettevõtete Liit jõudsid läbirääkimistel kokkuleppele sõitjateveo üldtöökokkuleppe muudatustes. Kokkuleppega määrati aastateks 2027 ja 2028 uued töötasu alammäärad ning muudeti tööpäevasisese vaheaja tingimusi. Sotsiaalpartnerid taotlevad kollektiivleppe laiendamist kogu sõitjateveo sektorile nii töötasu kui ka töö- ja puhkeaja tingimuste osas.

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimehe Üllar Kallase sõnul on sõitjateveo sektoris töötasude tõus väga oluline, sest konkurentsivõimeline töötasu on üks peamisi tegureid kvalifitseeritud tööjõu tagamisel. „Arvestades bussijuhtide suurt vastutust reisijate ohutul teenindamisel, on äärmiselt tähtis, et ühistranspordis töötaksid puhanud ja motiveeritud juhid,“ ütles Kallas.

Tema sõnul on sama oluline tagada ettevõtetele võrdsed konkurentsitingimused, et tellimuste ja hangete võitmine ei toimuks töötajate töötasu ega töötingimuste arvelt.

Kallas lisas, et Transpordi Ametiühing alustab kampaaniat sektorilepingu tingimuste tutvustamiseks ning nende täitmise jälgimiseks. „Sektori töötajatel, kellele ei ole tagatud kokkulepitud miinimumtasusid, on õigus nõuda saamata jäänud töötasu välja,“ rõhutas ta.

Autoettevõtete Liidu juhatuse esimees Andrei Mändla märkis, et kogu sektorit hõlmav üldtöökokkulepe on bussiettevõtetele vajalik, kuna ühtsed töötasu- ja puhkeaja tingimused aitavad tagada prognoositava ning ausa konkurentsikeskkonna. Tema sõnul aitab kokkulepe leevendada ka bussijuhtide puudust, mis on bussiettevõtete jaoks jätkuvalt väga terav probleem.

Kokkuleppega saab tutvuda siin: ÜTK muudatused 2027.

Read more at Eesti Maanteetranspordi Liit

Riigikogu võttis vastu 60-tonniseid autoronge lubava seaduse

Autoettevõtete Liit — Wed, 15 Apr 2026 12:32:39 +0000

Riigikogu võttis 15. aprillil 2026 vastu liiklusseaduse muudatused, mis võimaldavad suurematel teedel sõita kuni 25 meetriste ja 60-tonniste autorongidega. Samuti võimaldab seaduse muudatus jagatava veose eriveos kasutada kuni 60-tonnise tegeliku massiga veokeid tingimusel, et nendel on kaheksa telge ja topelt rattad.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 Riigikogu liiget. Vastu ja erapooletuid ei olnud. Riigikogu sõnavõttudes rõhutati seadusemuudatuse positiivset majandus- ja keskkonnamõju, samuti, et muudatus oleks tulnud juba ammu ära teha.

„Metsavedajad on enam kui kümme aastat oodanud, et seadustatakse kuni 60-tonniste veokite kasutamine. Kasutatavad veovahendid on valdavalt sellisena ehitatud ja selleks võimelised. Muudatus võimaldab suurendada vedude efektiivsust, parandada veondussektori keskkonnamõju ja efektiivsema logistika abil suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet eksportturgudel,“ selgitas Autoettevõtete Liidu tegevjuht Kersten Kattai. „Täname kõiki koostööpartnereid, kes on aidanud seda Eesti vedajatele nii olulist küsimust ühiselt ajada, analüüsida ja muudatusi ette valmistada“, lisas Kattai.

Seadusemuudatus võimaldab Eesti põhimaanteedel kasutada eriloa alusel senisest pikemaid ja raskemaid autoronge. Kui praegu on tavapärased autorongid kuni 18,75 m pikad ja 44-tonnised, siis edaspidi oleks võimalik kasutada kuni 25,25 m pikkuseid ja 60-tonniseid autoronge.

Muudatuse eesmärk on suurendada veose mahtu ühe sõidu kohta: kaks pikemat autorongi suudavad vedada sama koguse kaupa, milleks muidu kuluks kolm tavalist veokit. See aitab vähendada transpordikulusid, liikluskoormust maanteedel ning transpordi keskkonnamõju.

Pikemate, 25 meetriste, autorongide kasutamine on lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, peamiselt põhimaanteedel (Tallinn–Tartu–Luhamaa, Tallinn–Narva ja Tallinn–Pärnu–Ikla), kus on piisavad tingimused ohutuks möödasõiduks. Kasutuselevõtt toimub järkjärgult, et liiklejad saaksid uue lahendusega kohaneda.

Seniste kuni 52-tonniste autorongide kasutamise kord jagatava veose eriveol, näiteks metsaveokid, jätkub ka 60-tonniste autorongide puhul. Ehk teeomanikelt tuleb taotleda asjakohane pikaajaline eriveoluba.

Seaduse rakendamiseks valmistatakse ette erivedude määruse muudatused, mis täpsustavad pikemate ja raskemate autorongide kasutamise tingimusi. Eriloa saamiseks tuleb täita täiendavaid tehnilisi ja keskkonnanõudeid, mis puudutavad näiteks sõiduki tähistust, mootori võimsust ja rehve. Need nõuded aitavad tagada, et pikemate autorongide kasutamine toimuks ohutult ja kontrollitult.

Seaduse muudatused koos rakendusaktiga ehk eriveo määrusega jõustuvad 1. juunil 2026.

Read more at Eesti Maanteetranspordi Liit

Töötades bussijuhiks – uus töökohapõhine õpe käivitub aprillis

Autoettevõtete Liit — Tue, 17 Feb 2026 08:28:34 +0000

Aprillis alustab bussijuhtide töökohapõhise õppe grupp, mis annab võimaluse omandada kuue kuuga bussijuhi kutse töötamise ja õppimise ühendamise kaudu.

Aprillis alustab uus bussijuhtide töökohapõhise õppe grup. Õpet korraldab Viljandi Kutseõppekeskus (VIKK). https://vikk.ee/et/tule-opi/erialad/bussijuht-6-kuud-tookohapohine-ope

Õppima on oodatud täiskasvanud alates 18. eluaastast. Eeltingimuseks on B-kategooria juhtimisõigus. Avaldusi saab esitada sais.ee 8 https://sais.ee/AdmissionSearch/View/18781) keskkonnas kuni 31. märtsini.

Töökohapõhises õppes sõlmib sõitjateveo tegevusloaga ettevõte tulevase õpilasega vähemalt kuuekuulise miinimumpalgaga töölepingu bussijuhi õpilasena. Õpingute ajal töötab õppija ettevõttes ning omandab samal ajal teadmised ja oskused kutsekoolis. Õpe koosneb 30 koolipäevast ja 90 päevast ettevõttes.

Koolis keskendutakse bussi juhtimisele ning kutseeksamiks vajalike teadmiste omandamisele. Ettevõttes õpitakse tundma konkreetseid sõidukeid, nende hooldust, marsruute ja reisijate teenindamist. Juhtimisõiguse koolitus toimub ettevõtte lähedal asuvas autokoolis. Tavapäraselt omandab õppija vajaliku juhtimisõiguse 2-3 kuuga ning saab seejärel ettevõttes stažeerida.

Õppetöö algab 15. aprillil Vana-Võidus ning kestab kuni 15. oktoobrini.

Esimene õppeperiood toimub 14.–17. ja 27.–29. aprillil. Mais toimuvad koolipäevad 13.–15. ja 27.–29. mail ning juunis 3.–5. juunil. Kokku on igas kuus kuus koolipäeva.

Koolieksam toimub 5. juunil. Teooriaeksam Transpordiametis on kavandatud ajavahemikku 15.–20. juuni ning sõidueksam 25.–27. juunile. Eksamite toimumisajad kinnitab Transpordiamet.

Ettevõtjad ei maksa koolile õppetasu. Kool toetab ettevõtete juhendajaid 150 euroga iga juhendatava kohta ning ühel juhendajal võib olla kuni neli juhendatavat. Õppija on kooli nimekirjas ning talle laienevad kõik päevases õppes õppijate soodustused.

Lisainfo:
VIKK auto- ja metalliõppeosakonna juht Priit Taklaja, tel 5373 0623.

Read more at Eesti Maanteetranspordi Liit

Kliimaministeerium kavandab seadustada raskemad ja pikemad veokid Eesti teedel

Autoettevõtete Liit — Wed, 10 Dec 2025 11:25:46 +0000

Kliimaministeerium saatis 14. oktoobril ja teistkordselt 5. detsembril kooskõlastusringile kauaaoodatud liiklusseaduse muudatuse, millega luuakse õiguslik alus kuni 25,25 meetri pikkuste ja kuni 60-tonnise täismassiga autorongide kasutamiseks Eesti teedel. Seaduse muudatus võimaldaks nii Euroopa moodulsüsteemi (EMS) veokeid kui ka raskemaid, kuni 60-tonniseid metsaveokeid (8 telge ja kuni 20,75 m) kasutada eriloaga marsruutidel.

Eesmärk on suurendada vedude efektiivsust ja vähendada kaubaveo keskkonnajalajälge. Pikemad ja raskemad autorongid aitavad sama kaubakoguse transportida väiksema sõitude arvuga – see tähendab vähem kütusekulu, väiksemat heidet ning madalamaid transpordikulusid. Tegemist on sammu edasi suunaga, mida Skandinaavia riigid ja hiljuti ka Läti on juba edukalt rakendanud.

Eelnõu järgi võib tulevikus eriloaga teedel liigelda:

kuni20,75 meetri pikkuste ja 60-tonnise täismassiga 8-teljeliste autorongidega,
ning kuni25,25 meetri pikkuste ja 60-tonniste EMS-veokitega, mis koosnevad standardsetest vedukitest ja haagistest.

Tehnilised tingimused sätestatakse majandus- ja taristuministri määruses. Nende eesmärk on tagada, et raskemad autorongid ei koormaks teid enam kui senised 52-tonnised veokid. Transpordiameti uuringud kinnitavad, et lisatelgede ja pikema teljebaasi kasutamisel jaotub mass ühtlasemalt ning mõju teekattele jääb samaväärseks või isegi väiksemaks.

Praegu kavandatakse EMS-veokite kasutust vaid riigi põhimaanteedel. Metsavedude marsruudid jätkuvad nagu seni 52 tonni teedel.

Sektori seisukoht: oluline samm, kuid vaja on laiemat rakendust

Autoettevõtete Liit koos Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooniga toetab seadusemuudatust, pidades seda veondussektori viimaste aastate olulisemaks arenguks.
Liidud rõhutavad, et lisaks seadusemuudatusele tuleb rakendusaktid koostada nii, et need ei looks ettevõtjatele liigseid piiranguid ega halduskoormust.

Erialaliidud on teinud ettepaneku:

laiendada lubatud teedevõrku, et kaasata lisaks põhimaanteedele ka kohalikud teed, eriti metsaveo piirkonnad,
kasutada olemasolevat veeremit maksimaalselt, lähtudes uuringutega kinnitatud teljebaasireeglitest,
minimeerida halduskoormust, tagades, et erilubade süsteem oleks kiire ja läbipaistev,
ningluua teekaart pikemas perspektiivis kuni 34-meetriste EMS2-veokite kasutuselevõtuks, mis võimaldaks veelgi suuremat veotõhusust.

Mõju ettevõtetele ja keskkonnale

Transpordiameti ja Tallinna Tehnikakõrgkooli uuringud näitavad, et pikemate ja raskemate veokite kasutamine ei vähenda liiklusohutust ning aitab vähendada kogu sektori CO₂ heidet.
Raskemate autorongide kasutuselevõtt võib aastas vähendada transpordisektori süsinikuheidet üle 13 000 tonni – eriti metsa- ja puidutööstuses, kus veokaugused on suured ja mahud märkimisväärsed.

Ettevõtete jaoks tähendab see ka kuni 15–25% suuremat veomahtu ühe sõiduga, mis aitab säästa tööjõu- ja kütusekulusid ning tugevdab Eesti veondussektori konkurentsivõimet.

Autoettevõtete Liit toetab seaduse kiiret vastuvõtmist ja rakendusaktide koostamist koostöös ettevõtjate, ametkondade ja teadusasutustega. Ühiselt loodud selged reeglid ja läbimõeldud teekaart tagavad, et Eesti veondus liigub edasi targalt – tõhusamalt, turvalisemalt ja keskkonnateadlikumalt.

📄 Loe eelnõu ja seletuskirja: Eelnõude infosüsteemis (EIS)

Read more at Eesti Maanteetranspordi Liit

Esindusorganisatsioonid: ajateenijate väljaõpe võiks aidata leevendada tööjõupuudust

Autoettevõtete Liit — Wed, 17 Sep 2025 08:10:26 +0000

Noored juhid jäävad praegu tööturult kõrvale

Eesti transpordi- ja logistikasektori esindusorganisatsioonid tegid ettepaneku kasutada ajateenijate väljaõpet sektori tööjõupuuduse lahendamisel. Igal aastal saab Kaitseväes ligikaudu 1000 ajateenijat veoauto või bussi juhtimisõiguse. Oskus, mis võiks kohe aidata leevendada juhtide põuda, jääb aga kasutamata, sest seadusandlikud piirangud ei luba alla 21-aastastel kutselisena tööle asuda.

Euroopa Liit on juba otsustanud alandada veoautojuhtide miinimumvanuse 18 aastani, kuid Eestis jõustub muudatus alles 2029–2030. Seni jäävad sajad noored, kes on saanud praktilise kogemuse raskeveokite juhtimisel, tööjõuturust kõrvale.

„Me ei saa endale lubada olukorda, kus sajad noored, kes on saanud praktilise kogemuse raskeveokite juhtimisel, jäävad seadusandlike piirangute tõttu tööjõuturust kõrvale ning meie reservväelaste seas ei ole piisavalt professionaalseid autojuhte,“ ütles Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni juht Tiit Parik.

Autoettevõtete Liidu tegevjuht Kersten Kattai rõhutas, et eriti teravalt puudutab probleem bussisektorit: „Ajateenistuse käigus saadud väljaõpe võiks anda noortele kohese võimaluse alustada tööd bussijuhina, aidates tagada ühistranspordi kui elutähtsa teenuse toimimise.“

Lahendus: kutsepädevus ja koostööprogramm

Ettepaneku kohaselt tuleks ajateenijatele anda teenistuse käigus lisaks juhiloale ka ametlik kutsepädevus (kood 95), mis lubaks neil kohe pärast teenistust tööturule siseneda. Samuti soovitakse käivitada pilootprogramm Kaitseministeeriumi ja ettevõtete koostöös, et noored saaksid praktilist kogemust ja tööle asuda kohe pärast teenistust.

Logistikasektori hinnangul looks see lahendus Eestile ka strateegilise eelise. „Ajateenijatele kood 95 väljaõppe pakkumine tugevdaks meie logistilist vastupidavust,“ märkis Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni tegevjuht Herkki Kitsing. PROLOG-i juhataja Tõnis Hitsov lisas: „Kui suudame siduda kaitseväelise väljaõppe ja tsiviilse tööjõuturu vajadused, võidavad kõik – riik, ettevõtted ja noored ise.“

Edasised sammud

Teema võetakse arutlusele ka 9. oktoobril toimuval Kriisilogistika päeval, kus keskendutakse kaitseväe ja erasektori koostööle. See on võimalus ühendada riiklik kaitsevõime ja majanduse vajadused, tagades nii turvalisuse kui ka transpordisektori jätkusuutlikkuse.

Kokkuvõttes on ajateenijate väljaõpe on väärt ressurss, mida ei tohi raisku lasta. Muutes seadusandlust ja sidudes kaitseväe kogemuse tsiviilsektoriga, saab leevendada tööjõupuudust, tugevdada riigi logistikavõimekust ja pakkuda noortele kindlat karjääriperspektiivi.

Meie üleskutse poliitikakujundajatele ja otsustajatele on lihtne: arutame seda teemat ühiselt, et leida lahendus, mis aitab nii noori, ettevõtteid kui ka riiki tervikuna. Koostöö ja avatud dialoog on parim tee edasi.

👉 Liitu aruteluga Kriisilogistika päeval 9. oktoobril! Registreeru siit: Kriisilogistika päev 2025

Read more at Eesti Maanteetranspordi Liit

EL-i uus riiki sisenemise ja väljumise süsteem hakkab mõjutama ka vedajaid

Autoettevõtete Liit — Mon, 15 Sep 2025 12:21:26 +0000

12. oktoobrist 2025 alustatakse Euroopa Liidu välispiiridel kolmandate riikide kodanike registreerimist riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis (Entry/Exit System – EES). Eestis võetakse süsteem kasutusele kõikides piiripunktides, kuid teistes liikmesriikides võib rakendamine toimuda järk-järgult, näiteks alustades suurimatest lennujaamadest. EES asendab senise passitemplite süsteemi ning muudab piirikontrolli automatiseeritumaks ja turvalisemaks. Süsteemi eesmärk on vähendada ooteaegu, ennetada viibimisaja ületamist ning toetada kogu Schengeni ala julgeolekut.

Mõju vedajatele

Schengeni konventsiooni ja määruse (EL) 2017/2226 Artikli 26 kohaselt on vedajatel kohustus enne pardalevõtmist kontrollida, et:

lühiajalist viisat vajavatel kolmandate riikide kodanikel on kehtiv viisa,
viisaga lubatud sisenemiste arv ei ole ammendunud.

Kuna passitemplite kasutamine kaob, tuleb kontroll teha EES-i võrguvärava kaudu.

Kohustuste jõustumine

Alates 12.10.2025 – süsteem käivitub piiripunktides, kuid vedajatel ei ole veel kohustust võrguvärava kaudu päringuid teha.
90 päeva pärast käivitamist – vedajatele tekib tehniline võimalus EES-i päringuid esitada.
180 päeva pärast käivitamist – võrguvärava kasutamine muutub vedajatele kohustuslikuks.

Seega lisab süsteemi järkjärguline rakendamine lähiaastatel segadust ja üleminekuperioodi, mille jooksul jäävad vedajate kohustused muutuvaks.

Vedajad peavad end registreerima eu-LISA juures, et saada ligipääs nõutavale liidesele ja täita oma kohustusi.

Täiendav info

Rohkem infot ja korduma kippuvaid küsimusi leiab EES teabepaketist vedajatele
Komisjoni ametlikult ESS veebilehelt ning
eu-LISA vedajate infokanalitest.

Read more at Eesti Maanteetranspordi Liit

Sotsiaalpartnerid alustavad bussijuhtide miinimumpalga läbirääkimisi

Autoettevõtete Liit — Fri, 12 Sep 2025 06:42:48 +0000

Sotsiaalpartnerid alustavad bussijuhtide miinimumpalga läbirääkimisi

Transpordi Ametiühing ja Autoettevõtete Liit alustavad läbirääkimisi kehtiva sõitjateveo üldtöökokkuleppe palgatingimuste muutmiseks, millega peaks bussijuhtide miinimumtöötasu tõusma 2027. aasta algusest.

Transpordi Ametiühingu esimehe Üllar Kallase sõnul on plaanis lisaks töötasu alammäärade kehtivuse pikendamisele muuta osaliselt ka kutseliste bussijuhtide töö- ja puhkeaja tingimusi.

Kokkuleppe osapooled kavatsevad jõustada muudatused 1. jaanuarist 2027 ning teha seda viisil, et tingimused oleks laiendatud täitmiseks kohustuslikuna kogule sektorile, olenemata sellest, kas ettevõte kuulub tööandjate ühendusse või selle töötajad ametiühingusse.

Autoettevõtete Liidu tegevjuhi Kersten Kattai sõnul on läbirääkimised olulised, kuna bussijuhtide puudus on endiselt süvenev probleem. „Kahjuks tuleb aina enam ette olukordi, kus bussid seisavad, sest bussijuhte ei ole võtta,“ rääkis Kattai.

Läbirääkijad paluvad kõigil huvitatud osapooltel läbirääkimiste konsulteerimisprotsessis osalemise soovist teada anda käesoleva aasta 23. septembriks Transpordi Ametiühingule e-posti aadressil etta@etta.ee ja/ või Autoettevõtete Liidule e-posti aadressil al@autoettevoteteliit.ee.

Kehtiva üldtöökokkuleppe tekstiga saab tutvuda SIIN.
Teade läbirääkimiste alustamise kohta: link

Read more at Eesti Maanteetranspordi Liit

Efektiivsemad veod ja õiglasemad reeglid – erivedude regulatsiooni uuendamine on möödapääsmatu

Autoettevõtete Liit — Mon, 28 Jul 2025 19:48:20 +0000

Efektiivsemad veod ja õiglasemad reeglid – erivedude regulatsiooni uuendamine on möödapääsmatu

Eesti veondussektori konkurentsivõime ja keskkonnajalajälje vähendamine sõltub sellest, kui paindlikult ja mõistlikult on korraldatud veokite massi ja pikkuse regulatsioonid. Autoettevõtete Liit on viimastel kuudel aktiivselt kohtunud Transpordiameti ja Kliimaministeeriumi esindajatega ning esitas juulis koos Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga ministeeriumile ettepanekud erivedude regulatsiooni ajakohastamiseks. Meie eesmärk on, et uute muudatuste raames seadustataks ka kuni 60-tonniste autorongide kasutamine, mis vastavad ohutuse ja teekindluse nõuetele.

Probleem: ebaühtlane regulatsioon ja bürokraatia

Täna on kuni 52-tonniste autorongide kasutamine võimalik vaid eriveo lubade alusel, kuid kevadiste ja sügiseste massipiirangute ajal tekib õiguslik vastuolu. Kuigi teed suudavad kanda ka suuremaid koormusi, piirab kehtiv õigusruum nende sõidukite liikumist. Selle tulemusena peavad ettevõtted taotlema sadu või isegi tuhandeid lühiajalisi eriveolube, mis suurendab bürokraatiat ja kulusid sadade tuhandete eurode ulatuses.

Näiteks RMK vedudel võib loamenetluste ajakulu ulatuda 1,5–2 inimese tööaastale. See on ebamõistlik koormus nii ettevõtetele kui ka riigile.

Lahendus: selged reeglid ja tehnilised nõuded

Analüüsid on näidanud, et 52-tonnise seitsmeteljelise ja paarisratastega täishaagise mõju teekatendile on väiksem kui 40-tonnise viieteljelise poolhaagise oma. See tähendab, et hästi kavandatud ja tehnilistele tingimustele vastavad autorongid ei kahjusta teid rohkem, vaid võivad olla isegi soodsamad.

Seetõttu oleme teinud ettepaneku:

viia 52-tonnised autorongid eriveo regulatsiooni alt välja ja sätestada need üldmääruses;
võimaldada kuni 60-tonniste autorongide kasutamine täishaagiste, 8 paarisratastega telje ja teljebaasi reegli täitmise tingimustel;
ühildada erivedude ja massipiiranguga teede reeglid, et vältida tarbetut topeltbürokraatiat.

Need muudatused toetavad korraga mitmeid valituse prioriteete – positiivne keskkonnamõju (süsinikuheitmete vähenemine), positiivne majanduslik mõju (efektiivsem transport ja toodete hinna konkurentsivõime paranemine) ja bürokraatia vähendamine. Autoettevõtete Liit töötab koos partneritega selle nimel, et regulatsioonid saaksid ajakohastatud juba enne järgmisi massipiirangute hooaegu. Tegemist on ajakriitilise muudatusega, mis annab Eestile võimaluse liigutada end kooskõlla Euroopa praktikatega ja samal ajal toetada nii metsa- kui veondussektori arengut.

Vaata lisaks:

Read more at Eesti Maanteetranspordi Liit