Noored juhid jäävad praegu tööturult kõrvale
Eesti transpordi- ja logistikasektori esindusorganisatsioonid tegid ettepaneku kasutada ajateenijate väljaõpet sektori tööjõupuuduse lahendamisel. Igal aastal saab Kaitseväes ligikaudu 1000 ajateenijat veoauto või bussi juhtimisõiguse. Oskus, mis võiks kohe aidata leevendada juhtide põuda, jääb aga kasutamata, sest seadusandlikud piirangud ei luba alla 21-aastastel kutselisena tööle asuda.
Euroopa Liit on juba otsustanud alandada veoautojuhtide miinimumvanuse 18 aastani, kuid Eestis jõustub muudatus alles 2029–2030. Seni jäävad sajad noored, kes on saanud praktilise kogemuse raskeveokite juhtimisel, tööjõuturust kõrvale.
„Me ei saa endale lubada olukorda, kus sajad noored, kes on saanud praktilise kogemuse raskeveokite juhtimisel, jäävad seadusandlike piirangute tõttu tööjõuturust kõrvale ning meie reservväelaste seas ei ole piisavalt professionaalseid autojuhte,“ ütles Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni juht Tiit Parik.
Autoettevõtete Liidu tegevjuht Kersten Kattai rõhutas, et eriti teravalt puudutab probleem bussisektorit: „Ajateenistuse käigus saadud väljaõpe võiks anda noortele kohese võimaluse alustada tööd bussijuhina, aidates tagada ühistranspordi kui elutähtsa teenuse toimimise.“
Lahendus: kutsepädevus ja koostööprogramm
Ettepaneku kohaselt tuleks ajateenijatele anda teenistuse käigus lisaks juhiloale ka ametlik kutsepädevus (kood 95), mis lubaks neil kohe pärast teenistust tööturule siseneda. Samuti soovitakse käivitada pilootprogramm Kaitseministeeriumi ja ettevõtete koostöös, et noored saaksid praktilist kogemust ja tööle asuda kohe pärast teenistust.
Logistikasektori hinnangul looks see lahendus Eestile ka strateegilise eelise. „Ajateenijatele kood 95 väljaõppe pakkumine tugevdaks meie logistilist vastupidavust,“ märkis Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni tegevjuht Herkki Kitsing. PROLOG-i juhataja Tõnis Hitsov lisas: „Kui suudame siduda kaitseväelise väljaõppe ja tsiviilse tööjõuturu vajadused, võidavad kõik – riik, ettevõtted ja noored ise.“
Edasised sammud
Teema võetakse arutlusele ka 9. oktoobril toimuval Kriisilogistika päeval, kus keskendutakse kaitseväe ja erasektori koostööle. See on võimalus ühendada riiklik kaitsevõime ja majanduse vajadused, tagades nii turvalisuse kui ka transpordisektori jätkusuutlikkuse.
Kokkuvõttes on ajateenijate väljaõpe on väärt ressurss, mida ei tohi raisku lasta. Muutes seadusandlust ja sidudes kaitseväe kogemuse tsiviilsektoriga, saab leevendada tööjõupuudust, tugevdada riigi logistikavõimekust ja pakkuda noortele kindlat karjääriperspektiivi.
Meie üleskutse poliitikakujundajatele ja otsustajatele on lihtne: arutame seda teemat ühiselt, et leida lahendus, mis aitab nii noori, ettevõtteid kui ka riiki tervikuna. Koostöö ja avatud dialoog on parim tee edasi.
👉 Liitu aruteluga Kriisilogistika päeval 9. oktoobril! Registreeru siit: Kriisilogistika päev 2025
