Kutseliste bussijuhtide ja veoautojuhtide puudus ei ole enam ammu pelgalt ettevõtjate mure. See on küsimus kogu ühiskonna toimimisest. Kui lapsed ei jõua kooli, inimesed tööle või kaubad poodidesse, on löögi all nii igapäevaelu kui ka majandus. Kahjuks on just sellisesse olukorda Eesti ja kogu Euroopa kiiresti liikumas.
Statistika räägib selget keelt. Eestis on alla 35-aastaseid bussijuhte vähem kui 3%, samal ajal kui 75% bussijuhtidest on juba üle 55-aastased. Veoautode sektoris on pilt vaid veidi parem – noori juhte on 10%, vanemaid ligi pool. See tähendab, et juba järgmise kümnendi jooksul lahkub tööturult kaks kolmandikku bussijuhtidest ja üle 5000 veoautojuhi.
Nende asemele pole aga tulemas piisavalt uusi töötajaid. Paljud ettevõtted peavadki täna tuginema välisriikide tööjõule – Eestis töötab ligikaudu 2000 kolmandatest riikidest pärit autojuhti. See aitab ajutiselt leevendada puudust, kuid ei lahenda probleemi pikas plaanis.
Kutselised autojuhid hoiavad igapäevaelu käigus – nemad viivad inimesed tööle, lapsed kooli ja tagavad, et kaupluste riiulid oleksid täidetud. Ometi seisab Eesti transpordisektor silmitsi üha süveneva tööjõupuudusega. Küsimus ei ole enam kauges tulevikus – kriisi esimesed märgid on kohal juba täna.
Statistika on murettekitav. Alla 35-aastaseid bussijuhte on vähem kui 3%, samal ajal kui 75% bussijuhtidest on üle 55-aastased. Veoautojuhtide seas on pilt vaid veidi parem – noori juhte on 10%, üle 55-aastaseid ligi pool. Järgmise kümnendi jooksul lahkub tööturult kaks kolmandikku bussijuhtidest ja üle 5000 veoautojuhi. Ilma järelkasvuta jäävad nii liinid kui ka kaubaveod katmata. Puudujääki katab juba praegu osaliselt välistööjõud – Eestis töötab hinnanguliselt umbes 2000 kolmandate riikide juhti. See leevendab olukorda, kuid ei lahenda pikaajalist probleemi.
Põhjused: palk, töötingimused ja kallis väljaõpe
OSKA uuringute kohaselt ei ole probleem selles, et koolitusi läbiks liiga vähe inimesi. Vastupidi – kursuseid lõpetab igal aastal piisavalt uusi juhte. Ometi ei jää nad sektorisse tööle. Peamised põhjused on järgmised:
- Madal töötasu. Bussijuhtide palk ei ole pikka aega olnud turul konkurentsivõimeline. Alles 2025. aastast jõustub üldtöökokkulepe, mis seob palga Eesti keskmise tasemega. Veoautojuhid seisavad samade murede ees – töö ei too sisse nii palju, kui vastutus ja pingutus tegelikult vääriksid.
- Töö iseloom. Pikk tööaeg, ööbimised kodust eemal ja füüsiliselt nõudlik töö ei kõneta nooremat põlvkonda, kes väärtustab rohkem töö- ja eraelu tasakaalu.
- Kallis koolitus. Kutselise juhi koolitus maksab umbes 2500 eurot, mis on alustavale noorele suur investeering. Kuigi mõned ettevõtted pakuvad tasuta kursuseid, ei piisa sellest, et muuta amet massiliselt atraktiivsemaks.
Mõju ühiskonnale ja majandusele
Juhtide puudus ei tähenda ainult ettevõtete raskusi värbamisel. Sellel on otsene mõju inimestele ja kogukondadele.
- Maakonnaliinide puhul ähvardab liinivõrgu kärpimine, kui juhte lihtsalt ei jätku.
- Kaubaveos võib tööjõupuudus kaasa tuua tarneahelate venimise ja kaupade kallinemise.
- Jäätmeveo sektoris on juba täna üle 10% töökohtadest täitmata, mis mõjutab otseselt linnade puhtust ja elukeskkonda.
Kui ühistransporditeenus ei ole usaldusväärne või kaubavedu ei toimi, kannatavad lõpuks kõik.
Lahendused: mida tuleb teha?
Autoettevõtete Liit on korduvalt rõhutanud, et kriisi lahendamiseks on vaja süsteemseid samme. Liidu tegevjuht Kersten Kattai on pakkunud välja viis võimalikku lahendust:
- Õiglane ja konkurentsivõimeline palk. Juhi amet peab olema väärtustatud nii töötasude kui ka ühiskondliku kuvandi poolest. Alles siis muutub see noorte jaoks atraktiivseks valikuks.
- Koolituste kättesaadavus. Tuleks leida lahendusi, kuidas vähendada sisseastumiskulusid ja siduda koolitus tihedamalt riigi ja ettevõtete koostööga. Võimalik lahendus on siduda juhiõpe kaitseväe väljaõppega või pakkuda õppelaenu soodsamatel tingimustel.
- Efektiivsemad veokid. Pikemate ja raskemate autorongide lubamine vähendaks vajadust juhtide järele, sest sama kaubakoguse veoks kuluks vähem tööjõudu.
- Välistööjõu kaasamine. Rahvusvahelise veo puhul jääb välisriikide tööjõu kasutamine vältimatuks. Selleks tuleb värbamisprotseduure lihtsustada ja muuta need läbipaistvamaks.
- Mainekujundus. Kutselise juhi amet ei ole lihtsalt “roolis istumine”. Tegemist on vastutusrikka ja oskusi nõudva tööga, millest sõltub kogu ühiskonna toimimine. Seda kuvandit tuleb järjepidevalt esile tõsta.
Soomes pannakse juba pensionärid rooli, sest uusi juhte ei leita. Sama risk on ka Eestis. Kui jätkame samas tempos, seisame kümne aasta pärast silmitsi olukorraga, kus ühistransport ja kaubavedu ei suuda enam toimida.
Juhtide puudus ei ole ainult tööandjate probleem. See on ühiskondlik väljakutse, mille lahendamiseks on vaja koostööd riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja koolitajate vahel. Nüüd on ühiskonna ja riigi otsustada, kas väärtustame seda ametit piisavalt, et hoida Eesti liikumas ka tulevikus.
