Ühistranspordireformist räägiti veel mõni aasta tagasi kui olulisest poliitilisest prioriteedist, kuid sisuliste muutusteni ei ole jõutud. Liidu tegevjuht Kersten Kattai rääkis saates „Logistikauudised eetris“, et sektor alustab endiselt igat aastat teadmisega, et olemasoleva liinivõrgu hoidmiseks ei pruugi raha aasta lõpuni jätkuda.
„Me maadleme ikka selle ühistranspordi rahastamisega. Alustame igat aastat sellega, et aasta lõpuni raha ei jagu, ja siis aasta aega ajame seda taga nii vedajad, ametnikud kui ühistranspordikorraldajad,“ ütles Kattai.
Otsused ekspertidele, suunad poliitikutele
Kattai hinnangul on ühistranspordi probleemid põhjalikult läbi arutatud. Puudu on otsustusjulgusest ja kestlikust rahastusmudelist. Ühistranspordi korraldus vajaks rohkem ekspertide juhtimist ja vähem poliitilist sekkumist detailidesse: poliitikud lepiksid kokku suured suunad ja rahastuse, liinivõrgu, piletisüsteemi ja teenuse korralduse praktilised lahendused jääksid valdkonna ekspertidele.
Üks võimalus on paindlikum avaliku ja erasektori koostöö. Linnadevahelistel liinidel, mis puhtalt turutingimustel ära ei tasu, võiks piletitulu jääda vedajale ja riik kompenseeriks ainult puudujääva osa. Kattai sõnul vähendaks see riigi kulu ja annaks ettevõtjale suurema motivatsiooni reisijate arvu kasvatada.
Käibe kasv ei ole kasvav edu
Saates tuli juttu ka Infopanga bussiettevõtete aastaraportist, mis näitas sektori tugevat käibekasvu 2025. aastal. Kattai sõnul ei tähenda see sektori kiiret kasvu, sest suur osa käibest tuleb sisendhindade tõusust.
Eriti terav on bussijuhtide järelkasv, mistõttu peab sektor palku tõstma. „Kui küsida, mis on bussisektori number üks probleem viie aasta vaates ja sealt edasi, siis see on bussijuhtide järelkasvu probleem,“ ütles Kattai.
Saates arutati ka seda, miks riik alahindab maanteetranspordi rolli julgeolekus ja miks ettevõtete tahe kriisikindlust kasvatada murtakse suurte arvetega maha.
Täiendav info
- Kersten Kattai: ühistranspordireform on toppama jäänud — Logistikauudised eetris, 02.09.2026
