Haridus- ja teadusministeerium plaanib lõpetada kutsekoolides veoauto- ja bussijuhtide 6-kuulise õppe riikliku tellimuse. Põhjendus on esmapilgul lihtne: erasektor koolitab juhte piisavalt ning probleem ei olevat mitte koolituse maht, vaid see, et kõik koolitatud inimesed ei lähe tööle juhina.
See argument kõlab loogiliselt ainult kaugelt tornist vaadatuna, kuid riiklikud poliitikaotsused peaksid lähtuma sektori tegelikust olukorrast.
Lihtne arvutus näitab puudujääki
OSKA uuringu järgi on Eestis kutseliste autojuhtide vajadus hinnanguliselt üle 950 uue juhi aastas. Juhi koolitust läbib umbes 1400 inimest aastas, kuid loomulikult ei jõua kõik neist tööturule. Osa omandab juhiloa isiklikel eesmärkidel, osa läheb tööle teisele erialale, osa siirdub välismaale ja muud põhjused.
Kutsehariduse tulemuslikkuse indikaatorite kohaselt (haridussilm.ee) töötab ligikaudu 70% kutseõppe lõpetanutest pärast õpinguid omandatud erialal. Millel põhineb eeldus, et erasektori koolitustel osalenute erialase hõive määr peaks olema sellest märkimisväärselt kõrgem?
Kui riik kärbib kutsekoolide kutseliste juhtide riikliku koolitustellimust – umbes 200 õppekohta aastas –, väheneb koolitusmaht vähem kui 1200 inimeseni. Kui neist jõuab tööturule samas määras kui kutsekoolide puhul 70%, tähendab see umbes 840 uut juhti aastas.
See tähendab, et juba lähtepunktis jääb tööturule igal aastal puudu üle 100 juhi. Viie aastaga tähendab see vähemalt 550 juhi kumulatiivset puudujääki. Võrdluseks – see on ligikaudu sama suur bussijuhtide hulk töötab Kagu-Eesti maakondade bussiliinidel kokku.
Teisisõnu, sellise otsuse pikaajaline mõju on väga konkreetne – Eestil lihtsalt ei jätku bussi- ega veoauto juhte.
Pensionilaine on juba ukse ees
Probleemi muudab veelgi teravamaks autojuhtide vanuseline struktuur. Eesti bussijuhtide ja veokijuhtide keskmine vanus on kõrge ning OSKA uuringu järgi järgmise kümne aasta jooksul vahetub kaks kolmandikku bussijuhtidest ja üle poole veokijuhtidest, kes lahkuvad tööturult pensionile. See tähendab, et tööjõuvajadus ei vähene, vaid kasvab. Kui koolitust samal ajal kärpida, siis süvendab see puudujääki.
“Turutõrge” ei ole põhjus, miks riik taganeb
Haridusministeerium on avalikkuses kutsekoolides õpet nulli kärpides viidanud OSKA analüüsile, mille järgi on tegemist turu tõrkega: juhte koolitatakse küll palju, kuid kõik ei lähe tööle juhina.
Kuid siin tekib põhimõtteline küsimus: milles turutõrge täpselt seisneb? Seda ei ole sisuliselt analüüsitud. Kõik transpordi liidud osalesid OSKA uuringu töögrupis ja turutõrke olemust seal sisuliselt ei analüüsitud.
Veelgi olulisem on aga printsiip, kus turutõrge ei ole põhjus riigi taganemiseks, vaid just põhjus riigi sekkumiseks. Kui turg ei taga piisavat tööjõu pakkumist või kui koolitussüsteemi ja tööturu vahel tekib süsteemne lahknevus, on riigi roll seda probleemi lahendada. Praegu esitatud loogika on aga vastupidine – tuvastatakse turu probleem ja sellest järeldatakse, et riik peaks oma rolli hoopis vähendama. See ei ole turutõrke lahendamine, vaid selle ignoreerimine.
Eesti töötab juba välisjuhtide toel
Praegu töötab Eesti autoveoettevõtetes umbes 2000 kolmandatest riikidest pärit kutselist juhti. See tähendab, et juba täna ei suuda Eesti tööjõuturg vajalikke juhte ise tagada.
Samal ajal on Eestis ühed Euroopa rangemad kolmandate riikide töötajate kaasamise reeglid ning väga ranged keelenõuded kutselistele juhtidele. Viimane teema on samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi kui keeleseaduse vastaja tegevusportfellis.
Kui samaaegselt kärbitakse kohalikku tööjõu koolitust, ei leevendata välisjuhtide värbamise tingimusi ja keelenõudeid ning tööjõuvajadus aina kasvab, siis ei ole keeruline ette näha, et transpordisektori tööjõupuuduse kriis süveneb veelgi.
Kuhu jääb teadmistepõhine poliitikakujundamine
Haridus- ja Teadusministeerium peaks lähtuma ise ja olema teistele ministeeriumitele eeskujuks teadmistepõhises poliitika kujundamises. Seetõttu on kummaline näha otsust, mille mõju tööturule pole sisuliselt läbi analüüsitud ega neid otsuseid sektoriga läbi arutatud.
Olukorras, kus tööjõuvajadus kasvab, juhid vananevad, sektor töötab juba täna välisjuhtide toel ei ole koolituse lõpetamine mitte lahendus, vaid täiendava probleemi tekitamine.
Ootus kaasavale poliitika kujundamisele
Ministeeriumi esindajad kohtusid sektori esindajatega mitu kuud parast otsuste langetamist. Meie ootus on, et riik teeb sektorit vahetult mõjutavaid otsuseid kaasavalt ja teadmiste põhiselt. Nii suure mõjuga otsused peavad olema läbipaistvalt põhjendatud, adekvaatse osaliste kaasamise raames tehtud, analüüsil põhinevad ning kooskõlas tegeliku tööjõuvajadusega. Praegu on kõigis nendes punktides suuri puudujääke.
Loe lisaks:
