Pikemad ja raskemad veokid on lubatud — kasu sõltub rakendamisest.
Alates 1. juunist 2026 võivad Eesti maanteedel eriloa alusel liikuda pikemad ja raskemad autorongid: kuni 25,25 meetri pikkused ja 60 tonni täismassiga Euroopa moodulsüsteemiveokid (EMS) ning kuni 20,75 meetri pikkused, samuti 60-tonnised koosseisud puistlasti- ja metsaveoks. Maanteetranspordi Liidu jaoks on see aastatepikkuse töö tulemus. Kuid seaduse jõustumine on alles pool võitu — see, kas Eesti majandus muudatusest reaalselt võidab, sõltub nüüd sellest, kui laia ja kasutuskõlbuliku teedevõrgu riik vedajatele avab.
Pikemate ja raskemate autorongide lubamine ei ole tehniline pisimuudatus, vaid üks konkreetsemaid samme, millega maanteetransport saab korraga vähendada nii kulusid kui süsinikuheidet. Just seepärast on liit seda aastaid taotlenud. Vaatame, mida muudatus annab, millistel tingimustel saab seda kasutada ja mis vajab veel lahendamist.
Mida see praktikas tähendab
Euroopa moodulsüsteemi (EMS) idee on lihtne: olemasolevaid standardseid veomooduleid — poolhaagiseid ja täishaagiseid — kombineeritakse pikemaks koosseisuks, nii et üks autorong veab senisest märksa rohkem kaupa. Kaks EMS-autorongi suudavad ära vedada ligikaudu sama koorma, mille jaoks seni kulus kolm tavalist veokit.
Juba alates 2018. aastast on Eestis lubatud teostada eriveona jagatava veose vedu kuni 52-tonniste topeltratastega autorongidega. Nüüd, alates 1. juulist 2026, on seda regulatsiooni muudetud nii, et sellise autorongi tegelik mass võib olla kuni 60 tonni tingimusel, et sellel on kaheksa topeltratastega telge ja minimaalne teljebaas 18 meetrit.
EMS-veokid võivad esialgu liikuda vaid põhimaanteedel. Seevastu 20,75-meetrised ja kuni 60-tonnised koosseisud võivad liikuda kõigil teedel, kui teeomanik on selleks loa andnud.
Üldkasutatavad veoteed leiab Transpordiameti kaardirakendusest tarktee.transpordiamet.ee, valides veoteede jaotusest vastavalt „48/52 t” või „25,25 m” veoteed.
Oluline on meeles pidada, et mõlemal juhul on tegemist eriloaga liiklemisega kindlaksmääratud marsruutidel — mitte üldise õigusega sõita ükskõik kus. Riigiteedel sõitmiseks tuleb taotleda eriluba Transpordiametilt ja kohaliku omavalitsuse teedel sõitmiseks vastavalt vallalt või linnalt. Vt täpsemalt infomaterjalide ja juhiste lehe jaotisest „Kaubavedu ja veoseehitus”. Kui jääte eriveoloa taotlemisega hätta, andke märku — liit aitab oma liikmeid selle taotlemisel.
Miks see on oluline
Argument autorongide kasuks ei ole ainult vedaja rahakott, kuigi seegi loeb. Kui sama kaubakogus liigub väiksema arvu sõitudega, väheneb korraga mitu asja:
- Kütusekulu ja heide. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et suurema mahutavusega koosseisud vähendavad veetud kauba ühiku kohta kütusekulu ja CO₂-heidet suurusjärgus 15–30%. Iga veetud kuupmeetri kohta on kütusesääst hinnanguliselt kuni kolmandik.
- Vähem veokeid teedel. Sama kaubavoo teenindamiseks on vaja vähem sõite ja vähem sõidukeid, mis tähendab väiksemat liikluskoormust ja pikemas plaanis ka ohutumat liiklust.
- Konkurentsivõime. Rohkem kaupa ühe sõidu, ühe juhi ja ühe teekasutustasu kohta tähendab madalamat veokulu — teemal, kus Eesti vedajad konkureerivad kogu Euroopa turul ja kus tööjõupuudus on niigi terav.
Rohepöörde kontekstis on see haruldane olukord, kus keskkonnaeesmärk ja ettevõtja majandushuvi liiguvad samas suunas: väiksem heide tuleneb otse tõhusamast veost, mitte lisakulust. Just sellist teadmistepõhist regulatsiooni liit ongi nõudnud.
Kuidas kvalifitseeruda — tingimused vedajale
Muudatus ei ava teed kõigile veokitele automaatselt. Suurema koosseisuga liiklemiseks tuleb taotleda eriveo luba ja täita mitu tingimust.
Peamised neist on EMS-veokite puhul:
- Eriluba. Loa väljastab tee omanik — Transpordiamet või kohalik omavalitsus. Ühe sõiduki aastaluba maksab 96 eurot, millele lisandub menetlustasu suurusjärgus 6–10 eurot.
- Euro VI heiteklass. Vedav sõiduk peab kuuluma vähemalt Euro VI heiteklassi — see seob loa otse madalama heitega autopargiga.
- Piisav mootorivõimsus. Nõutav on erivõimsus vähemalt 6 kW tonni kohta, et raske koosseis püsiks liikluses ohutult voolavana.
- Rehvinõuded. Mustrisügavus peab olema vähemalt 5 mm veoteljel ja 3 mm ülejäänud haagisetelgedel.
- Ettenähtud marsruudid. Sõita tohib üksnes Transpordiameti avaldatud teedevõrgul, mis kulgeb peamiselt suuremate 2+2 ja 2+1 põhimaanteede lõikudel, ning koosseis peab kandma nõuetekohast märgistust.
Peamised neist on 20,75-meetrise ja kuni 60-tonnise autorongi puhul:
- veose kohta on vormistatud elektrooniline veoseleht;
- kõik teljed peavad olema paarisratastega, välja arvatud veduki pööratavate ratastega teljed;
- autorongi pikkus on kuni 20,75 meetrit;
- veduk kuulub Euro V või puhtamasse heiteklassi;
- veoteena kasutatakse Transpordiameti avaldatud teedevõrku (või kohaliku omavalitsuse loale lisatud teed);
- autorongi tegelik mass on kuni 60 tonni ning sõltub telgede arvust ja teljebaasist.
Lubatud täismass sõltub koosseisust järgmiselt:
- 3-teljeline veduk + 3-teljeline haagis: 48 t;
- 3-teljeline veduk + vähemalt 4-teljeline haagis (või 4-teljeline veduk + vähemalt 3-teljeline haagis): 52 t;
- vähemalt 8-teljeline, teljebaas 15,01–16,00 m: 54 t;
- vähemalt 8-teljeline, teljebaas 16,01–17,00 m: 56 t;
- vähemalt 8-teljeline, teljebaas 17,01–18,00 m: 58 t;
- vähemalt 8-teljeline, teljebaas üle 18 m: 60 t.
Kus on konks
Siin jõuamegi selle juurde, miks seaduse jõustumine on alles algus. Süsteemi tegelik väärtus sõltub kolmest asjast, mis ei ole veel lahendatud.
Esiteks, teedevõrgu ulatus. Kui lubatud marsruudid piirduvad üksikute põhimaantee-lõikudega, jääb suur osa reaalsetest veosuundadest — eriti arvestades Eesti tööstuse ja asustuse hajusust — võrgust välja. Kui autorong peab enne põhimaanteele jõudmist koorma ümber laadima, kaob asjal majanduslik mõttekus.
Teiseks, kohalike omavalitsuste roll. Kui osa marsruutidest kulgeb KOV-i teedel, sõltub luba omavalitsuse valmisolekust ja suutlikkusest neid menetleda. Ühtlane praktika üle Eesti ei ole iseenesestmõistetav ning ebakindlus loamenetluses pärsib vedajate investeerimisotsuseid.
Kolmandaks, taristu jätkuv arendamine. Teede seisukord määrab, kui palju võrku saab aja jooksul laiendada. See on pikaajaline töö, mis nõuab riigilt ja omavalitsustelt selget kava, mitte ühekordset otsust.
Liidu seisukoht
Maanteetranspordi Liit tervitab muudatust, kuid rõhutab: seaduse jõustumine ei tohi jääda sümboolseks võiduks. Selleks et Eesti tegelikult võidaks — madalama heite, väiksema veokulu ja konkurentsivõimelisema logistika näol — peab riik lubatud teedevõrku sihikindlalt laiendama, tagama KOV-ide ühtse ja kiire loapraktika ning kaasama vedajad marsruutide kavandamisse.
60-tonniste autorongide lubamine on hea näide sellest, kuidas teadmistepõhine regulatsioon võib teenida korraga majandust ja keskkonda. Nüüd tuleb see võimalus ka päriselt teedele tuua — muidu jääb Eesti seisma keskteel, kus seadus on olemas, aga kasu käest libiseb.
Täiendav info
- Pikemad ja raskemad autorongid — Transpordiamet
- Eesti teedel võivad alates 1. juunist sõita kuni 25,25-meetrised autorongid — Kaubandus-Tööstuskoda
- Liiklusseadus 2026: 60 tonni vastutust Eesti teedel — Advokaadibüroo TARK
- Sõidukite heitmestandardid — Transpordiamet
