Uus nimi seob liidu tema tegevusalaga

Kõige nähtavam muudatus on nimi. Senine „Autoettevõtete Liit” oli ajalooline, kuid ei öelnud avalikkusele, koostööpartnerile ega poliitikakujundajale piisavalt selgelt, millega liit tegeleb. Tihti tuli liitu meediapäringuid, kus küsiti näiteks sõiduautode tootmise või müügi kohta, parkimiskorralduse teemadel linnades või juhiabisüsteemide kohta. See tähendab, et laiema avalikkuse jaoks ei andnud liidu nimi piisavalt edasi meie tegevuse sisu. Üldkogu kinnitas ühehäälselt uueks nimeks Eesti Maanteetranspordi Liit.

Nimi ei ole kosmeetika. Huvikaitses on oluline, et laua taha istudes oleks juba nimest arusaadav, kelle eest räägitakse. „Maanteetransport” ütleb selle otse välja — nii ministeeriumile, Riigikogule kui ka avalikkusele. Samuti profileerime sellega üheselt liidu tegevusvälja, milleks on eelkõige transporditeenus busside, veokite ja taksodega ning toetavad teenused alates ametikoolitusest kuni kütuse ja rasketehnika müügini.

Samal ajal ütleme sellega selgelt, et me ei tegele igasuguse transporditeenusega – näiteks lennunduse, laevanduse ega raudteega. Me hoiame teadlikult liikmeskonna profiili suhteliselt kitsana, et olla võimelised muredega sisuliselt tegelema. Jätkame valitud suunas liikmeskonna laiendamist ja kutsume üles kõiki auto- ja bussivedajaid meiega liituma, kui liidu tegevussuunad teid kõnetavad või tunnete soovi maanteetranspordi teemades kaasa rääkida.

Uuele nimele üleminek ja selle kommunikatsioon on ka üks liidu tegevuskava fookusi.

Uus juhtimiskorraldus annab tänapäevasema struktuuri

Teine suur otsus oli põhikirja uus redaktsioon, mis muudab liidu juhtimismudelit. Senine juhatuse–tegevjuhi mudel asendub üldkogu–nõukogu–juhatuse mudeliga:

• senisest juhatusest saab nõukogu, mis vastutab strateegilise juhtimise, järelevalve ja liikmete esinduse eest;
• tegevjuht saab juhatuse staatuse koos esindusõigusega;
• presidendi ülesanded lähevad üle nõukogu esimehele;
• nõukogu, nõukogu esimehe ja revisjonikomisjoni volituste tähtaeg pikeneb kahelt aastalt neljale;
• põhikiri lubab edaspidi pidada koosolekuid ka elektrooniliselt ja hübriidvormis ning võtta otsuseid vastu kirjalikult.

Sisuliselt eristab uus mudel senisest selgemini strateegilise juhtimise ja järelevalve (nõukogu) igapäevasest juhtimisest ja esindamisest (juhatus). See on tavapärane ja töökindel ülesehitus, mis annab liidule pikema plaanimishorisondi ja väiksema halduskoormuse. Samas vajab rõhutamist – liidu õiguslik järjepidevus, eesmärgid, tegevussuunad ja liikmesuse põhimõtted jäävad nii nagu need seni olid. Seetõttu ei muutu midagi ka liidu koostöösuhetes ega -lepingutes.

Üldkogu valis nõukogu esimeheks Andrei Mändla. Kümneliikmelisse nõukokku kuuluvad lisaks esimehele Eiki Eilo (OÜ Tõnu Eiki Transport), Mart Raamat (AS Sebe), Tiit Isop (AS Forus Takso), Indrek Halliste (AS Hansabuss), Andrus Laul (OÜ Alonewolf ja OÜ Stonewolf), Meelis Lippe (AS Karo Trans), Kaupo Nõmmemees (OÜ Vikingmodum), Jarmo Randmaa (AS Baltic Agro) ja Ago Vingissar (OÜ Prenton). Revisjonikomisjonis jätkavad neljaks aastaks Kairi Nõmmemees, Sirje Oja ja Kuno Koger, vastavalt veoseveo, bussiveo ja taksoveo valdkondade esindajatena.

Tegevuskava 2026+

Üldkogu kinnitas liidu tegevuskava aastateks 2026–2027 ja pikema vaate 2026–2029. Järgmise perioodi prioriteedid on:

• jagatava veose eriveo rakendamine — 60-tonnised autorongid ja EMS-veokid;
• avaliku liiniveo hangete kvaliteet ja ühtlustamine ning osalemine ühistranspordi arendamises;
• veonduse valdkonna järelevalve teemad;
• taksoveo konkurentsikeskkond ja õigusraamistik;
• liikmete kaasatus ja liidu nähtavus ning koostöö partnerorganisatsioonidega;
• uuele nimele ülemineku kommunikatsioon.

Pikemas vaates on liidu peamised tegevussuunad järgmised. Esiteks, aus konkurentsikeskkond. Tahame, et kõigile vedajatele kehtiksid samad reeglid – seisame digilahenduste, läbipaistvuse, seadustest kinnipidamise ja tööjõumaksude ausa tasumise eest.

Teiseks, kutseliste juhtide järelkasv. Autojuhte ja bussijuhte jääb aina vähemaks, seepärast panustame ameti populariseerimisse, seisame ausa palga ja korralike töötingimuste eest ning teeme koostööd ametiühingu ja koolitajatega.

Kolmandaks, tahame olla laua taga siis, kui sektorit puudutavad otsused sünnivad – mitte lugeda neist tagantjärele. Liit on koht, kust otsustajad saavad valdkonna kohta usaldusväärse ja sektoriüleselt ühtlustatud seisukoha, ja meie ülesanne on, et see jõuaks õigel ajal kohale.

Muude aktuaalsete teemade all arutati veel veonduse valdkonna järelevalvet, veoseveo kuluindeksit ning liidu ettepanekuid erakondade valimisprogrammidesse — märk sellest, et liit valmistub ka poliitilise tsükli järgmiseks etapiks.

Kokkuvõte

Üldkogu 2026 on liidu jaoks pöördepunkt: uus nimi, mis peegeldab tegevusala, ja uus struktuur, mis annab pikema plaanimishorisondi. Sisu poolest jätkub töö samas suunas — tõhusamad veokid, toimivad ühistranspordihanked, selge järelevalve ja tugev huvikaitse. Liikmete jaoks tähendab see äratuntavamat organisatsiooni ja töökindlamat juhtimist, mitte kursimuutust. Nüüd on ülesanne see uus kuju ka sisuga täita — ja teha maanteetranspordi hääl otsustajate laua taga veelgi kuuldavamaks.

Täiendav info

• Liidu juhtimine ja põhikiri — maanteetranspordiliit.ee

Read more at Eesti Maanteetranspordi Liit

Alates 1. juunist 2026 võivad Eesti maanteedel eriloa alusel liikuda pikemad ja raskemad autorongid: kuni 25,25 meetri pikkused ja 60 tonni täismassiga Euroopa moodulsüsteemiveokid (EMS) ning kuni 20,75 meetri pikkused, samuti 60-tonnised koosseisud puistlasti- ja metsaveoks. Maanteetranspordi Liidu jaoks on see aastatepikkuse töö tulemus. Kuid seaduse jõustumine on alles pool võitu — see, kas Eesti majandus muudatusest reaalselt võidab, sõltub nüüd sellest, kui laia ja kasutuskõlbuliku teedevõrgu riik vedajatele avab.

Pikemate ja raskemate autorongide lubamine ei ole tehniline pisimuudatus, vaid üks konkreetsemaid samme, millega maanteetransport saab korraga vähendada nii kulusid kui süsinikuheidet. Just seepärast on liit seda aastaid taotlenud. Vaatame, mida muudatus annab, millistel tingimustel saab seda kasutada ja mis vajab veel lahendamist.

Mida see praktikas tähendab

Euroopa moodulsüsteemi (EMS) idee on lihtne: olemasolevaid standardseid veomooduleid — poolhaagiseid ja täishaagiseid — kombineeritakse pikemaks koosseisuks, nii et üks autorong veab senisest märksa rohkem kaupa. Kaks EMS-autorongi suudavad ära vedada ligikaudu sama koorma, mille jaoks seni kulus kolm tavalist veokit.

Juba alates 2018. aastast on Eestis lubatud teostada eriveona jagatava veose vedu kuni 52-tonniste topeltratastega autorongidega. Nüüd, alates 1. juulist 2026, on seda regulatsiooni muudetud nii, et sellise autorongi tegelik mass võib olla kuni 60 tonni tingimusel, et sellel on kaheksa topeltratastega telge ja minimaalne teljebaas 18 meetrit.

EMS-veokid võivad esialgu liikuda vaid põhimaanteedel. Seevastu 20,75-meetrised ja kuni 60-tonnised koosseisud võivad liikuda kõigil teedel, kui teeomanik on selleks loa andnud.

Üldkasutatavad veoteed leiab Transpordiameti kaardirakendusest tarktee.transpordiamet.ee, valides veoteede jaotusest vastavalt „48/52 t” või „25,25 m” veoteed.

Oluline on meeles pidada, et mõlemal juhul on tegemist eriloaga liiklemisega kindlaksmääratud marsruutidel — mitte üldise õigusega sõita ükskõik kus. Riigiteedel sõitmiseks tuleb taotleda eriluba Transpordiametilt ja kohaliku omavalitsuse teedel sõitmiseks vastavalt vallalt või linnalt. Vt täpsemalt infomaterjalide ja juhiste lehe jaotisest „Kaubavedu ja veoseehitus”. Kui jääte eriveoloa taotlemisega hätta, andke märku — liit aitab oma liikmeid selle taotlemisel.

Miks see on oluline

Argument autorongide kasuks ei ole ainult vedaja rahakott, kuigi seegi loeb. Kui sama kaubakogus liigub väiksema arvu sõitudega, väheneb korraga mitu asja:

• Kütusekulu ja heide. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et suurema mahutavusega koosseisud vähendavad veetud kauba ühiku kohta kütusekulu ja CO₂-heidet suurusjärgus 15–30%. Iga veetud kuupmeetri kohta on kütusesääst hinnanguliselt kuni kolmandik.
• Vähem veokeid teedel. Sama kaubavoo teenindamiseks on vaja vähem sõite ja vähem sõidukeid, mis tähendab väiksemat liikluskoormust ja pikemas plaanis ka ohutumat liiklust.
• Konkurentsivõime. Rohkem kaupa ühe sõidu, ühe juhi ja ühe teekasutustasu kohta tähendab madalamat veokulu — teemal, kus Eesti vedajad konkureerivad kogu Euroopa turul ja kus tööjõupuudus on niigi terav.

Rohepöörde kontekstis on see haruldane olukord, kus keskkonnaeesmärk ja ettevõtja majandushuvi liiguvad samas suunas: väiksem heide tuleneb otse tõhusamast veost, mitte lisakulust. Just sellist teadmistepõhist regulatsiooni liit ongi nõudnud.

Kuidas kvalifitseeruda — tingimused vedajale

Muudatus ei ava teed kõigile veokitele automaatselt. Suurema koosseisuga liiklemiseks tuleb taotleda eriveo luba ja täita mitu tingimust.

Peamised neist on EMS-veokite puhul:

• Eriluba. Loa väljastab tee omanik — Transpordiamet või kohalik omavalitsus. Ühe sõiduki aastaluba maksab 96 eurot, millele lisandub menetlustasu suurusjärgus 6–10 eurot.
• Euro VI heiteklass. Vedav sõiduk peab kuuluma vähemalt Euro VI heiteklassi — see seob loa otse madalama heitega autopargiga.
• Piisav mootorivõimsus. Nõutav on erivõimsus vähemalt 6 kW tonni kohta, et raske koosseis püsiks liikluses ohutult voolavana.
• Rehvinõuded. Mustrisügavus peab olema vähemalt 5 mm veoteljel ja 3 mm ülejäänud haagisetelgedel.
• Ettenähtud marsruudid. Sõita tohib üksnes Transpordiameti avaldatud teedevõrgul, mis kulgeb peamiselt suuremate 2+2 ja 2+1 põhimaanteede lõikudel, ning koosseis peab kandma nõuetekohast märgistust.

Peamised neist on 20,75-meetrise ja kuni 60-tonnise autorongi puhul:

• veose kohta on vormistatud elektrooniline veoseleht;
• kõik teljed peavad olema paarisratastega, välja arvatud veduki pööratavate ratastega teljed;
• autorongi pikkus on kuni 20,75 meetrit;
• veduk kuulub Euro V või puhtamasse heiteklassi;
• veoteena kasutatakse Transpordiameti avaldatud teedevõrku (või kohaliku omavalitsuse loale lisatud teed);
• autorongi tegelik mass on kuni 60 tonni ning sõltub telgede arvust ja teljebaasist.

Lubatud täismass sõltub koosseisust järgmiselt:

• 3-teljeline veduk + 3-teljeline haagis: 48 t;
• 3-teljeline veduk + vähemalt 4-teljeline haagis (või 4-teljeline veduk + vähemalt 3-teljeline haagis): 52 t;
• vähemalt 8-teljeline, teljebaas 15,01–16,00 m: 54 t;
• vähemalt 8-teljeline, teljebaas 16,01–17,00 m: 56 t;
• vähemalt 8-teljeline, teljebaas 17,01–18,00 m: 58 t;
• vähemalt 8-teljeline, teljebaas üle 18 m: 60 t.

Kus on konks

Siin jõuamegi selle juurde, miks seaduse jõustumine on alles algus. Süsteemi tegelik väärtus sõltub kolmest asjast, mis ei ole veel lahendatud.

Esiteks, teedevõrgu ulatus. Kui lubatud marsruudid piirduvad üksikute põhimaantee-lõikudega, jääb suur osa reaalsetest veosuundadest — eriti arvestades Eesti tööstuse ja asustuse hajusust — võrgust välja. Kui autorong peab enne põhimaanteele jõudmist koorma ümber laadima, kaob asjal majanduslik mõttekus.

Teiseks, kohalike omavalitsuste roll. Kui osa marsruutidest kulgeb KOV-i teedel, sõltub luba omavalitsuse valmisolekust ja suutlikkusest neid menetleda. Ühtlane praktika üle Eesti ei ole iseenesestmõistetav ning ebakindlus loamenetluses pärsib vedajate investeerimisotsuseid.

Kolmandaks, taristu jätkuv arendamine. Teede seisukord määrab, kui palju võrku saab aja jooksul laiendada. See on pikaajaline töö, mis nõuab riigilt ja omavalitsustelt selget kava, mitte ühekordset otsust.

Liidu seisukoht

Maanteetranspordi Liit tervitab muudatust, kuid rõhutab: seaduse jõustumine ei tohi jääda sümboolseks võiduks. Selleks et Eesti tegelikult võidaks — madalama heite, väiksema veokulu ja konkurentsivõimelisema logistika näol — peab riik lubatud teedevõrku sihikindlalt laiendama, tagama KOV-ide ühtse ja kiire loapraktika ning kaasama vedajad marsruutide kavandamisse.

60-tonniste autorongide lubamine on hea näide sellest, kuidas teadmistepõhine regulatsioon võib teenida korraga majandust ja keskkonda. Nüüd tuleb see võimalus ka päriselt teedele tuua — muidu jääb Eesti seisma keskteel, kus seadus on olemas, aga kasu käest libiseb.

Täiendav info

• Pikemad ja raskemad autorongid — Transpordiamet
• Eesti teedel võivad alates 1. juunist sõita kuni 25,25-meetrised autorongid — Kaubandus-Tööstuskoda
• Liiklusseadus 2026: 60 tonni vastutust Eesti teedel — Advokaadibüroo TARK
• Sõidukite heitmestandardid — Transpordiamet

Read more at Eesti Maanteetranspordi Liit

Praktikas tähendab see, et kui ettevõte veab kaubikuga (täismassiga 2,5–3,5 t) kaupa üle piiri või teostab teises liikmesriigis kabotaaži, tuleb sõiduk varustada nutika sõidumeerikuga ning juht peab pidama kinni samadest töö-, sõidu- ja puhkeaja reeglitest nagu suurte veokite juhid. Puhtalt Eesti-sisene vedu jääb kohustusest esialgu välja.

Keda muudatus puudutab

Nõue kohaldub, kui kõik kolm tingimust on täidetud:

• sõiduki registrimass (või autorongi puhul kogumass) on üle 2,5 tonni ja kuni 3,5 tonni;
• vedu on tasuline (kauba vedu teise isiku jaoks, mitte oma tarbeks);
• tegemist on rahvusvahelise veo või kabotaažiga.

Kui ettevõte teeb ainult riigisisest vedu või veab oma kaupa omal kulul, siis see konkreetne kohustus ei rakendu.

Mida ettevõte peab tegema

• Kaardista sõidukid ja veod. Selgita välja, millised kaubikud teevad rahvusvahelist tasulist vedu või kabotaaži ja kuuluvad seega nõude alla.
• Paigalda nutikas sõidumeerik (Smart 2 / 2. põlvkond).
• Telli vajalikud kaardid — juhikaart igale juhile ja ettevõttekaart ettevõttele. Kaartide tellimisel arvesta tarneajaga.
• Lae andmed alla perioodiliselt.
• Korralda töö- ja puhkeaja arvestus. Sea sisse süsteem, mis tagab, et juhid peavad kinni sõidu-, töö- ja puhkeaja piiridest ning andmed on kontrollitavad.
• Juhenda juhte. Koolita juhid nii sõidumeeriku kasutamises kui ka töö- ja puhkeaja reeglites — vead tekivad tavaliselt just käsitsemisel ja registreerimisel.

Miks see oluline on

Sõidumeeriku ja töö-/puhkeaja nõuete eesmärk on ühtlustada konkurentsitingimused ja tõsta liiklusohutust: väiksemate kaubikutega tehtav rahvusvaheline vedu on senini olnud reeglitest väljas, mis on tekitanud ebavõrdse olukorra suuremate veokitega vedajate suhtes. Nõuetele mittevastavus toob järelevalves kaasa riske — trahvid ja veo peatamine —, seega tasub muudatus töökorraldusse viia võimalikult kiiresti.

MTRL-i soovitus

Maanteetranspordi Liit soovitab muudatust mitte edasi lükata: sõidumeerikute paigaldamise ja kaartide tellimise järjekorrad võivad pikeneda, kui kõik jätavad selle viimasele hetkele. Kõige kindlam on alustada sõidukite ja vedude kaardistamisest ning seejärel liikuda seadmete ja kaartide juurde.

Täiendav info

• Puust ja punaselt: mida tasub teada 1. juulist jõustuvast kaubikute sõidumeeriku kohustusest — Logistikauudised
• Uus nõue B-kategooria kaubikutele: sõidumeeriku kohustus alates 1.07.2026 — Autosert
• Autovedudel kasutatavad sõidumeerikud — EUR-Lex

Read more at Eesti Maanteetranspordi Liit