Eesti Maanteetranspordi Liit esitas 9. septembril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tagasiside tööjõupuudusega tegevusalade erisuse rakendamise kohta. Liit tegi viis ettepanekut, mille ühine eesmärk on, et 1. jaanuaril 2027 jõustuv erisus oleks veoettevõtjale praktikas kasutatav, mitte ainult paberil olemas.
Riigikogu võttis välismaalaste seaduse muudatuse (785 SE) vastu 4. mail 2026. Muudatus loob tööjõupuudusega tegevusalade erisuse: nendel aladel antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks sisserände piirarvu väliselt, ilma Eesti Töötukassa loa nõudeta ja soodsama palgakriteeriumiga, milleks on 80 protsenti Eesti keskmisest brutokuupalgast. Erisus asendab senise lühiajalise töötamise erisuse. Ministeeriumide esialgses tegevusalade loetelus on maanteevedu sees.
Viis ettepanekut
Loetelu tuleks kehtestada viieaastase kehtivusajaga. Veoettevõtja tööjõuvajadus on pikaajaline ning kolmandast riigist töötaja värbamine, dokumentide kontroll, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja töötaja Eestisse asumine on aja- ja ressursimahukas protsess. Lühikeseks ajaks kehtestatud loetelu ei võimalda ettevõtjal tööjõuvajadust ega investeeringuid piisava kindlusega kavandada.
Elamislubade maksimaalne arv tuleks määrata seadusega võimaldatud suurimas ulatuses.
Tegevusalade vahel ei ole otstarbekas kehtestada eraldi alakvoote. Tööjõuvajaduse tegelikku jaotumist aastaks ette piisava täpsusega prognoosida ei ole võimalik. Alakvoodid võivad tekitada olukorra, kus ühe tegevusala piirmäär täitub kiiresti, samal ajal kui teise tegevusala kasutamata kohti ei ole võimalik ümber jagada.
Tööandjad vajavad ühtset, praktilist ja ametiasutustega kooskõlastatud samm-sammulist juhendit. Juhend peaks katma kogu protsessi töötaja valikust kuni tema Eestis tööle asumiseni: millistel tingimustel erisust kasutada saab, milliseid dokumente esitab tööandja ja milliseid töötaja, kellele ja millises järjekorras need esitatakse, millal võib töötaja Eestisse saabuda ja tööle asuda, millised on menetlustähtajad ja riigilõivud, kuidas erineb töötamine lühiajalise töötamise registreerimise ja elamisloa alusel ning kuidas toimida töösuhte lõppemise korral. Liit tegi ettepaneku luua ka üks keskne veebileht, kuhu koondatakse juhendid, vormid, asutuste kontaktid, tegevusalade loetelu ja ajakohane teave kvoodi täitumise kohta.
Enne erisuse jõustumist tuleks korraldada veoettevõtjatele seminar või infopäev, kus osaleksid vähemalt Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet. Liit tegi ettepaneku end veoettevõtetele mõeldud juhendmaterjalide ja infopäeva ettevalmistamisse kaasata.
Aeg on kitsas
Liit rõhutas, et kõik rakendamiseks vajalikud määrused, juhendid ja taotlusvormid tuleks avaldada piisavalt vara enne 1. jaanuari 2027. Ettevõtjale peab jääma reaalne aeg uue korraga tutvumiseks, töötajate värbamise kavandamiseks ja dokumentide ettevalmistamiseks.
Teema on sektorile pikaajaline. Kutsekoja tööjõuprognoosi kohaselt vahetub järgmise kümne aasta jooksul ligi kaks kolmandikku bussijuhtidest ja 40 protsenti veoautojuhtidest. Rahvusvahelistel vedudel kasutatakse üha enam välisriikidest pärit autojuhte, kelle rakendamist on seni piiranud rändepoliitika.
Täiendav info
